Warren Buffettil on kuvandiprobleem

Tee tegude, mitte sõnade järgi

Investeerimiskogukondades on välja kujunenud isegi mõttetera: “Matki Warren Buffetti tegusid, aga ära kuula, mida ta räägib.”

Kriitikat on suurendanud ka asjaolu, et Buffett on ennast positsioneerinud New Yorgi finantsmaailmas autsaiderina. Ta tahab jätta endast mulje, et tegemist on elurõõmsa, burgereid sööva investoriga, kes on oma miljardid teeninud ausa töö ja õigete otsustega. Ta kritiseerib aeg-ajalt riskifondide ja investeerimispankade tasusid, aktivistidest investorite taktikat ja dervaate.

Buffett avaldab hea meelega arvamust ka poliitikas, äris, finantsmaailmas ja teistes teemades, mis ei ole otseselt Berkshire’i tegevusega seotud. Paljud tõmbavad Berkshire Hathaway ja Warren Buffetti vahele võrdlusmärgi, kuigi Berkshire’il on kümneid tütarettevõtteid ja üle 340 000 töötaja. Kui Buffetti ütlused lähevad vastuollu Berkshire’i tegevusega, kutsuvad paljud inimesed teda silmakirjalikuks, ütles George Washingtoni ülikooli õigusteaduse professor Larry Cunningham.

“On raske olla samal ajal kasumi maksimeerija ja moralist,” ütles Cunningham.

Võimalikult madalad maksud

Näiteks võib tuua maksud. Buffett on toetanud maksude tõstmist, Berkshire on aga maksnud võimalikult vähe makse. 2011. aastal kirjutas Buffett artikli, kus tõi välja, Berkshire’i kontoritöötajad maksavad temast rohkem makse.

Berkshire on maksureegleid väga oskuslikult ära kasutanud. 2014. aasta lõpuks on ettevõtte suutnud 61,9 miljardi dollari väärtuses maksude tasumist edasi lükata – see on raha, mida nad saavad edasi investeerida. Maksude edasilükkamine on USA ettevõtete seas suhteliselt levinud praktika. Paljud, nagu ka Berkshire, näitavad investeeringute väärtuse kasvu realiseerimata kasumina.